Tantsimise mõju meie vaimsele ja füüsilisele tervisele

Uuringud näitavad, et tantsul on võime parandada meie meeleolu ja füüsilist heaolu ning isegi tugevdada erinevaid ajufunktsioone. Uurime lähemalt, kuidas tants mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist.

Tantsimise mõju vaimsele tervisele

Tantsimise positiivsed toimed ulatuvad välja aju molekuraalsele tasandile. Tantsul on võime tõsta meie heaoluhormoonide taset (serotoniin, dopamiin, endorfiin, oksütotsiin) ning alandada stressihormoon kortisooli taset. Samuti on võime parandada laste töömälu ja motoorseid oskuseid, tõsta enesehinnangut, alandada somaatilisi sümptomeid ning leida uusi sõpru (Tao jt 2022).

Tao jt (2022) tõid veel oma uuringus välja, et tantsuline liikumisteraapia aitab vähendandada sümptomaatikat obsessiiv-kompulsiivses häires, depressioonis, ärevuses, vaenulikkuses ja psühhoosis. 

Serotoniin ja dopamiin on olulised neurotransmitterid, mis mängivad olulist rolli nii meeleolu reguleerimisel kui ka mitmesugustes kognitiivsetes ja füsioloogilistes funktsioonides. Serotoniin mõjutab meie meeleolu, unemustreid, õppimist, mälu ja kehatemperatuuri. Samuti vähendab see näljatunnet ja valutundlikkust. Uuringud on näidanud, et serotoniini madal tase on seotud depressiooni ja ärevuse tekkega (Lopez-Nieves ja Jakobsche 2022). Dopamiin reguleerib motivatsiooni, õppimist ja liikumist ning annab ajule “preemiatunde” signaali, mis aitab kaasa motivatsiooni ja energiataseme tõusule (Lopez-Nieves ja Jakobsche 2022; Happy Hormones Explained 2023).

Serotoniini ja dopamiini taset saab tõsta tasakaalustatud toitumise, füüsilise aktiivsuse ja piisava unega (Happy Hormones Explained 2023).

Kortisool on neerupealiste koores toodetav stressihormoon, mille tase kõigub päeva jooksul. Krooniline stress ja valu võivad takistada kortisooli normaalset langust, põhjustades unehäireid, rasvumist, immuunsüsteemi nõrgenemist ning vaimse tervise probleeme nagu depressiooni ja ärevust. Uuringud näitavad, et kolme kuu pikkune tantsuteraapia vähendab dementsusega eakatel üksindust ja negatiivset meeleolu (Lopez-Nieves ja Jakobsche 2022).

Tantsimise mõju füüsilisele tervisele

Igasugune füüsiline aktiivsus on tervisele kasulik. Maailma Tervishoiuorganisatsioon kirjutab (WHO 2020), et regulaarne liikumine on oluline laste tervisliku kasvu ja arengu jaoks ja soovitab 5-17-aastastel noortel liikuda päevas 60 minutit mõõduka kuni intensiivse koormusega (näiteks tantsimine) ning 3x nädalas kõrge intensiivsusega koormusega (näiteks jõutreening)  (Tao jt 2022).

Tantsimisega paraneb südame ja kopsude seisund, suureneb lihasjõud, vastupidavus ja motoorsed oskused, suureneb aeroobne võimekus, langeb kehakaal, paraneb koordinatsioon, osavus, tasakaal ja paindlikkus ning tugevnevad luud ja langeb osteoporoosi risk (Better Health Channel 2023).

Viited

Better Health Channel. (2023). "Dance - Health Benefits." Better Health Victoria. https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/healthyliving/dance-health-benefits

Lopez-Nieves, I., Jakobsche, C.E. Biomolecular Effects of Dance and Dance/Movement Therapy: A Review. Am J Dance Ther 44, 241–263 (2022). https://doi.org/10.1007/s10465-022-09368-z 

Happy Hormones Explained. (2023). Dance In Mind. https://www.danceinmind.org/post/happy-hormones-explained

Tao, D., Gao, Y., Cole, A., Baker, J. S., Gu, Y., Supriya, R., Tong, T. K., Hu, Q., & Awan-Scully, R. (2022). The Physiological and Psychological Benefits of Dance and its Effects on Children and Adolescents: A Systematic Review. Frontiers in physiology, 13, 925958. https://doi.org/10.3389/fphys.2022.925958