Kuidas koreograafia talletub ajusse ja muutub edasi lihasmäluks?

Tantsu õppimisele ja sooritamisele aitavad kaasa mitmed ajupiirkonnad. Nende piirkondade hulka kuuluvad motoorne ajukoor, somatosensoorne ajukoor, basaalganglionid ja väikeaju.

Motoorne korteks on seotud tahtliku liikumise planeerimise, kontrollimise ja sooritamisega. Aju keskosas asuv somatosensoorne ajukoor vastutab motoorse kontrolli eest ja mängib rolli ka silma-käe koordinatsioonis. Basaalganglionid on sügaval ajus asuvate struktuuride rühm, mis töötavad koos teiste ajupiirkondadega, et sujuvalt koordineerida liikumist. Väikeaju integreerib aju ja seljaaju sisendit ning aitab planeerida peeneid ja keerulisi motoorseid tegevusi (Harvard Medical School, 2023).

Termin „lihasmälu“ on mõnevõrra eksitav, sest tegemist ei ole lihastesse salvestatud mäluga, vaid motoorsete mustrite säilitamisega närvisüsteemis. Kui me alustame uue oskuse õppimisega või harjutame uut liigutust, siis loob aju uued närvirajad ja ühendused (sünapsid), mis kontrollivad sellega seotud lihasgruppe. Esmased teadmised ja oskused salvestuvad meil hipokampuses lühimällu (HealthMax Physiotherapy Clinic 2024, What Makes A… 2016).

Kordamise ja harjutamise käigus muutuvad rajad tugevamaks ja tõhusamaks, mis muudavad oskuse sooritamise täpsemaks ning kergemaks. Omandatud oskused liiguvad hipokampusest edasi ajukoores asuvasse visuaalsesse või motoorsesse süsteemi püsimäluks. Samuti läbi pideva kordamise rajad müeliniseeruvad, mis kiirendab signaalide edastamist ning parandab liigutuste sooritamise sujuvust ja kiirust. Aju saab ka pidevat tagasisidet sensoorsetest süsteemidest, läbi mille on ajul võimalus teha kohandusi ja parandusi õpitud oskuste osas. Aju võimet muutuda ja kohanduda nimetatakse neuroplastilisuseks (HealthMax Physiotherapy Clinic 2024).

Lihasmälu kestus sõltub erinevatest teguritest, näiteks oskuste keerukusest, eelneva treeningu intensiivsusest ja kestusest ning inimese üldisest tervislikust seisundist. Lihasmälu on võimalik parandada tehes korduvat ja järjepidevat treeningut, tõsta harjutuste keerukust, harjutada harjutamist vaimse visualiseerimise kaudu, õppida alguses õige tehnikaga, saada tagasisidet nii visuaalselt (peegel või videod) kui ka suuliselt (treener).

Lihasmälu võib harjutamata väheneda, aga see ei kao see jäädavalt ning uuesti õppimine on sageli kiirem kui algne õppimine (HealthMax Physiotherapy Clinic 2024).

Viited

Harvard Medical School. (2023). "Dancing and the Brain." Harvard Medical School. https://hms.harvard.edu/news-events/publications-archive/brain/dancing-brain

Science for Sport. HealthMax Physiotherapy Clinic (2024). “Muscle Memory”. https://www.scienceforsport.com/muscle-memory/

“What Makes A Dance? The Brain As Choreographer, Dancer And Spectator”. (2016). https://4dancers.org/2016/07/what-makes-a-dance-the-brain-as-choreographer-dancer-and-spectator/

Next
Next

Tantsimise mõju meie vaimsele ja füüsilisele tervisele